2022 on raamatukogude aasta

Eestis on raamatukogud tegutsenud umbes 500 aastat, kuid alles praegu jõuame üleriigilise raamatukogude aastani, mil pöörame pilgu Eesti raamatukogudele ja uurime lähemalt, mida nad oma lugejale pakuvad. 

Raamatukogud on miski, mida sageli võetakse iseenesestmõistetavana. Me kõik oleme harjunud, et nad lihtsalt on olemas. Seega on väga tänuväärne, et alanud aasta toob raamatukogud oma murede ja rõõmudega avaliku tähelepanu keskmesse ning võimaldab ühiskonna ja kogukonna tasandil mõtestada lahti nende rolli. 

Raamatukogu on üks väheseid avalikke teenuseid, mis on igal pool Eestis seni veel kättesaadav, pakkudes ligipääsu ammendamatule kultuurivarale ja infole. Ja seda täiesti tasuta. Raamatukogud toovad inimesed kokku maailma asju arutama, keeli õppima või kasvõi lauamänge mängima. Raamatukogusid leiab ka linnatänavatelt ja festivalidelt, mööda Eestit sõidavad ringi raamatukogubussid.  

Raamatukogud on samas väga uuendusmeelsed, et jõuda paremini oma lugejateni. Juba praegu piisab mitmetes paikades raamatukogust laenutamiseks paarist hiireklõpsust ja raamat ootab sind raamatukapis. Raamatukogus pääseb tasuta ligi ka rahvusvahelistele teadusandmebaasidele ja koduloo arhiividele. 

Raamatukogude aasta koosnebki mõtteliselt neljast osast, et tuua esile raamatukogude kõik võimalused. Aasta esimesel kolmel kuul keskendume raamatukogudele kui kirjandus- ja kultuurikeskustele, kevadel tutvustame nende võimalusi tegutseda kogukonnakeskustena, suvekuudel tulevad raamatukogud oma tavapärastest ruumidest välja ning aasta viimased neli kuud pühendame tuleviku raamatukogule. 

Raamatukogude aasta avati 12. jaanuaril üle-eestilise ettelugemisega. Möödunud aastal enim laenutatud Eesti autori ilukirjandusteost, Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Ellenit“ loeti ühel ja samal ajal ette sadades raamatukogudes üle Eesti. Laenutatud on seda rohkem kui 3500 korda. Veebiülekande kaudu sai kaasa elada Eesti vanimas järjepidevalt tegutsevas rahvaraamatukogus, Tarvastu raamatukogus toimunud lugemisaktsioonile. Kooliraamatukogudes ja raamatukogude lasteosakondades loeti ette Piret Raua raamatut „Tobias ja teine b,“ mis oli mullu enim laenutatud lasteraamat.

Eestis tegutseb kokku üle 800 rahva-, kooli-, teadus- ja erialaraamatukogu. Iga teine Eesti elanik on raamatukogu lugeja, aastas tehakse 13 miljonit laenutust, ligi 7 miljonit raamatukogu külastust ja üle 8 miljoni virtuaalkülastuse.   

Raamatukogude ühiseid ettevõtmisi tuleb läbi terve aasta ja neil tasub silm peal hoida siinsamas veebilehel.

Liina Valdre

raamatukogude teema-aasta projektijuht