Kogude pärlid

Sündmus toimub: 28.03.-03.04.2022

Enam kui 100 raamatukogu üle Eesti toovad kogudest välja oma kõige erilisemad esemed. Väljapanekutel on eksponeeritud vanu raamatuid, väikseid ja suuri teoseid, erikujulisi raamatuid, aga ka huvitava ajaloo ja saamislooga asju.

Endale lähimad pärlid leiad alt nimekirjast. Osad näitusi toimub ka virtuaalselt ning neid saab kodust lahkumata uudistada.


OSALEJAD ÜLE EESTI

HARJUMAA

  • Eesti Rahvusraamatukogu – Väljapanek raamatukogu Facebooki lehel teose “Eesti Rahvusraamatukogu pärlid” põhjal.
  • Kalamaja raamatukogu – Meie pärlid on raamatud, mida on kõige rohkem laenutatud läbi aegade
  • Kadrioru raamatukogu – Lugejate lemmikud ajast aega
  • Kännukuke raamatukogu – Väljapanekul on tuntud autorite unustatud pärlid.
  • Männi raamatukogu – Näituseks on seatud elavad raamatud ehk liikuvate piltidega, klappidega, 3D piltidega jmt raamatud.
  • Männiku raamatukogu – Meie väljapaneku keskmes on kunstipärlid ehk valik kunstiraamatuid.
  • Nurmenuku raamatukogu – Pärlitena on väljas kirjanike autogrammiga/ pühendusega raamatud.
  • Sääse raamatukogu – Väljapanekul on Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna võitjad läbi aegade.
  • Sõle raamatukogu – Paneme näitusele oma raamatukogu vanimad raamatud.
  • Tallinna Keskraamatukogu – Eestikeelse kirjanduse osakonna lugemissaalis on välja toodud kõige erilisemad teosed (autogrammide, ex libristega, köitekunsti pärlid); muusika- ja filmisaalis Pillilaegas (muusikainstrumendid) ning erilised muusikateosed eri kujul. Laste- ja noorteteeninduses Tallinna Keskraamatukogu välja antud lasteraamatud läbi aegade ning kojulaenutuses ilukirjanduslikud teosed, mille tegevustikus on olulisel kohal toiduretseptid.
  • Tallinna Keskraamatukogu – Võõrkeelse kirjanduse osakonnas leiduvad väga erilised raamatud, nende hulgas erilisema kuju ja kujundusega eksootilistes keeltes teosed.
  • Tallinna Tehnikaülikooli raamatukoguKäesoleval näitusel on välja toodud meie valik Tehnikaülikoolis kasutuses olnud õpikud alates 20. sajandi algusest kuni tänase päevani. Kõige varasem on Friedrich Autenheimeri 1910. aastal ilmunud õpik “Elementarbuch der Differential- und Integralrechnung …”, mis on Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogus olnud üle 100 aasta.
  • Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli raamaatukogu – Kõrgkooli raamatukogu pärliteks on kõrgkooli poolt väljaantud raamatud.
  • Torupilli raamatukogu – Väljapanekul on vanad ja väliseesti raamatud.
  • Vaida raamatukoguNäituse keskmes on Aapo Pukk’i maal „Rae valla aukodanik Alfred Põldmäe“. Samuti on näitusel Vaida sovhoosi kroonikaraamatud ning kogu vanimad raamatud (1920 – 1940).


IDA-VIRUMAA

  • Iisaku raamatukogu – Kõige vanemad raamatud (raamatukogusse jõudnud saksakeelsed teosed pastor Voldemar Kuljuse kogust, vanim aastast 1897), autogrammide, pühenduste ja eksliibristega raamatud.
  • Narva Keskraamatukogu – Narva Keskraamatukogus alustas ajalooliste vaadete „Vana Narva vaated ambrotüüpidel” kogumist. Võimalik tellida ka ekskursioon, mida viib läbi Narva Keskraamatukogu bibliograaf Tatjana Klimina.


JÕGEVAMAA

  • Adavere raamatukogu – Näitusel on meie kogu kõige vanem („Liivi kunermangu Talurahwa Seadus“, 1899), kõige paksem („Hiiumaa. Loodus.Aeg.Inimene“, 1360 lk), kõige kallim („Erlebtes Livland. Die Familie v. Wahl 1795-1993“), kõige suurem („Elas kord…“) ja palju muud.
  • Palamuse raamatukogu – Palamuse raamatukogu näitus on koostatud lugejate pärlite põhjal. Näituse vanimad raamatud on näiteks „Piibli raamat“ (1899) ja „Uus lauluraamat“ (1901).


LÄÄNEMAA

  • Asuküla raamatukogu – Näitusel on kõige vanemad ja autogrammide ning pühendustega raamatud, sealhulgas Asuküla Raamatukogu Ühingu templiga V . Bonsels „Mesilane Maaja“, ilmunud 1923. Raamat, milles tempel K/Ü “LOODUS” poolt koolidele annetatud raamat 1920-1930: A.Gailit „Muinasmaa“, välja andnud Kirjastus Aktsiaselts „Varrak“ 1920.
  • Kullamaa raamatukogu – Näitusel on kogu kõige vanemad raamatud, kõige raskem raamat, kõige vanemad dokumendid, kõige tähtsam tekst jm.
  • Lääne Maakonna KeskraamatukoguNäitusel on raamatukogule kuuluvad vanimad raamatud aastast 1866. Erilisteks esemeteks on luuletaja Ernst Ennole ja tema perele kuulunud asjad, need kinkis raamatukogule kirjamehe lapselaps ning raamatukogu sõber Elin Toona. Helilooja Cyrillus Kreegi 100. juubeliks kultuuriministeeriumi poolt välja antud medali ja vitstest korvi andis raamatukogule Cyrillus Kreegi muuseum.
  • Uuemõisa raamatukogu – Väljas on kogu kõige vanemad, pisem, suurem, paksem, õhem ja teised erilised teosed.
  • Vormsi raamatukogu – Umbes 1935-1940 aastail valminud ja 2000. a restaureeritud raamatukappides on väljas Vormsi raamatukogu vanimad teosed. Vanim raamat, kiriku lauluraamat, pärineb aastast 1893. Samuti võib näha Selma Lagerlöf „Soosauniku tütar” aastast 1928, mille on Vormsi Norrby algkoolile kinkinud K.Ü.”LOODUS” 1930. Raamatus on nii kingisaaja kui kinkija templid.


LÄÄNE-VIRUMAA

  • Jäneda raamatukogu – Väljapanekul on kõige erilisemad ja tähenduslikumad raamatud, sh „Nukitsamees” 1920. aastast, Jäneda mõisaomanike raamatukogu noppeid ning erilise saamislooga raamatud.
  • Karepa raamatukogu – Kõige vanemad alles olevad raamatud raamatukogu kujunemise algusest, ilmunud 1920ndatel.
  • Lepna raamatukogu – Fondi kõige vanemad raamatud aastatest 1923-1936, nende hulgas Karl Eduard Söödi kogutud luuletuste raamat.
  • Lääne-Virumaa Keskraamatukogu – Ilusate eesti eesnimedega raamatud. Raamatukogu akendele seatud väljapanekul on näha mõned Lääne-Virumaa Keskraamatukogus leiduvatest nimedega raamatutest. Nimede järgi olevad numbrid näitavad, kui palju samanimelisi inimesi Eestis elab.
  • Muuga raamatukoguNäitusel on väljas fondis sisalduvad autogrammidega raamatud ja fotod kohtumistelt kirjanikega.
  • Rakvere Gümnaasiumi raamatukogu – Näitusel eksponeerime vanimaid kooliõpikuid ning erilisemaid raamatuid. Enamus neist pärinevad kunagise koolijuhi Harald Henno Jänese personaalkogust, mille 2014. aastal annetas koolile tema poeg Mart Jänes Rootsist.
  • Saksi raamatukogu – Vanimad raamatud ja ajakirjad aastast 1891-1948, vanimad raamatukogude templitega raamatud.
  • Tallinna Tehnikakõrgkooli Teenusmajanduse instituudi raamatukogu – Mõdrikul on väljas vanimad raamatud kogus. Väljapanek on koostatud erinevate teemade kaupa (ilukirjandus, trevishoid, toitumine).
  • Tapa VallaraamatukoguVäljapanekul on Eesti entsüklopeedia 1932-1937, kogu suurim raamat „The complete costume history“ ning mõned raamatud möödunud saj. algusest, milles Tapa raamatukogu eelkäija tempel.
  • Ulvi raamatukoguVäljas on kõige suuremad ja tähenduslikumad ning Ed. Vilde kirjandusauhinna saanud raamatud aastast 1965.
  • Vinni-Pajusti Raamatukogu – E. Vilde kogutud teosed aastatest 1923-1935.


PÕLVAMAA

  • Põlgaste raamatukogu – Riiulitele on välja pandud kogu kõige vanem teos, mis on aastast 1922. Näha saab ka teisi kogu kõige erilisemaid leide.
  • Põlva KeskraamatukoguNäitusel on valik kauneimad raamatuid, mis leidnud äramärkimist konkurssidel, erikujulisi ja miniraamatuid, vanemaid raamatuid ja ajakirju.  Kõige vanem raamat on 1862. aastal ilmunud piibel, millele tegi kauni nahkköite raamatukogu köitja Aado Kuhlap. Väljas on ka Adrienne Thomase romaan “Sõdur Katrin”,  mille 1944. aastal leidis peidukohast (oli saksa ajal raamatukogust kõrvaldatud ) väike tüdruk, kes tagastas raamatu 1998. aastal.
  • Saverna Rahvaraamatukogu – Vitriinides on kõige-kõigemad  meie kogust ehk vanim, rariteetseim, väikseim, kõige kallim, erilise kujundusega ja kõige paksem teos.
  • Tilsi raamatukogu – Näitusele on kogutud kõige vanem, uuem, suurem, väiksem, raskem, kallim, ilusam, raamat. Samuti kõige kauem lugeja käes olnud ehk 11 aastat kogust eemal olnud teos.


PÄRNUMAA

  • Are raamatukogu – Eksponeerime vanu trükiseid aastatest 1909-1935.
  • Libatse raamatukogu – Väljas on kõige vanem teos aastast, 1926 Fr.R.Kreutzwaldi “Viru lauliku laulud”, aga ka kõige paksem, kõige raksem, kõige erilisema kujuga ja kõige väiksema formaadiga raamatud.
  • Pärnu KeskraamatukoguNäitusel saab näha kirjanike ja ühiskonnategelaste autogrammidega raamatuid. Välja on pandud meie raamatukogu vanim raamat – 1779. a. ilmunud Prantsuse entsüklopeedia, samuti mitmeid 19. sajandil ilmunud raamatuid ja noodialbumeid. Hoidlast on välja toodud mitmed haruldused – 1857. aastal ilmunud Perno Postimees, 1909. a. ilmunud “Juhan Liivi luuletused” (üks Eesti rariteetsemaid raamatuid) ja Vana-Pärnu kirjanikule Elisabeth Aspele kuulunud raamat aastast 1878.
  • Pärnu-Jaagupi raamatukogu – Näitusel on eksponeeritud raamatukogu vanimad raamatud, millest vanim on aastast 1897. Samuti on välja pandud erilisemate autogrammidega raamatud ning omapärasemad lasteraamatud.
  • Põhja-Pärnumaa raamatukogu – Väljas on meie raamatukogu vanimad raamatud alates aastast 1879 ja vanad kohalikud ajalehed.
  • Sauga raamatukogu – Väljas on koge kõige väiksem, kõige suurem, kõige paksem, kõige vanem raamat.
  • Sindi raamatukogu – Eksponeerime väga vanu raamatuid ja väga väikseid raamatuid.
  • Suigu raamatukogu – Väljas raamatukogule kunagi kuulunud raamatud. Kõigil raamatutel on sees pitsat Raamatud 1926 – 1949.
  • Tori raamatukogu – Näitusel on vanimad raamatud ja ajakirjad aastast 1900, samuti raamatukogu suurim ja väikseim raamat.
  • Urge raamatukogu – Näeb vanu raamatuid, mis pärit kunagisest Taali kooli raamatukogust.


RAPLAMAA

  • Alu haruraamatukogu – Toome välja oma kogu vanimad teosed.
  • Eidapere raamatukogu – Väljas on kõige väärtuslikumad ehk pühendustega raamatukogule kingitud raamatud, kogu haruldasemad käsikirjad ning vanimad teosed.
  • Ingliste raamatukogu – Näitusele toome oma kogu kõige suurema, kõige armsama, kõige paksemaja vanema raamatu ning loetuima sarja.
  • Järvakandi raamatukogu – Eksponeeritud on kõige unikaalsem, , kõige suurem, kõige vanem, kõige paksem, kõige õhem teos.
  • Kabala haruraamatukogu – Väljapaneku keskmes on teema „60ndate nostalgiline lasteraamat“.
  • Kaiu haruraamatukogu – Vitriini on pandud kogu kõige erilisem köide, kõige pehmem, kõige suurem, kõige väiksem, kõige rohkem laenutatud, kõige vanem (Shakespeare „Kuningas Lear“ aastast 1926), kõige paksem ning kõige õhem teos.
  • Kehtna raamatukogu – Väljapanekul kogu kõige-kõigemad, mille hulgas saab näha ka raamatut purgis.
  • Kivi-Vigala haruraamatukogu – Väljapanekul on kõige vanemad raamatud kogus, milleks on Shakespeare „Taani prints Hamlet“ 1946. aastast, lasteosakonnast N. Verzilini „Robinsoni jälgedes“ 1949 ja Vigala Muusikaseltsi raamatukogust viimane teadaolev säilinud raamat „Viimane viiking“ 1932. aastast, mille autor on Johan Bojer.
  • Kohila raamatukogu – Näitusel on väljas meie raamatukogu vanim raamat, samuti meie kogu kõige suurem, väiksem, kopsakam, õhukesem, sädelevam, kuldsem, sõjakam, värvitum, värvilisem, pehmem jne raamat
  • Lelle raamatukogu – Näitusel on väljas kõige koduloolisem, kõige loetum ja kõige enam laenutatud teosed ning palju muud.
  • Märjamaa Valla raamatukogu – Kogu kõige, kõige erilisemad ehk väiksemad, formaadilt suurimad, vanemad, nummerdatud eksemplarid, kuulsate isikute autograafid, enim laenutatud jt teosed.
  • Purku haruraamatukogu – Näitusele seame kõige suurema, paksema, väiksema, vanema ja kõige erilisema kujuga teose oma kogust.
  • Rapla Keskraamatukogu – Näha saab meie raamatukogu kõige-kõigemaid väljaandeid ehk kõige vanemaid, pisemaid, raskemaid, kuldsemaid, suuremaid ja muid erilisi raamatuid. Näiteks kõige raskem raamat: „Tallinna album 1219 – 2019″ 4,20 kg. Kõige vanem: 1868 Krišjanis Valdemars „Meie kaubalaewa-wägi Lääne meres“. Kõige kallim: Võlaõigusseadus I – 165 eurot.
  • Valtu raamatukogu – Väljapanekul on kogu kõige vanem, kõige suurem, kõige väiksem, kõige paksem, kõige õhem teos.


SAAREMAA

  • Aste raamatukogu – Pärlitena on väljas E. Vilde teosed alates 1946. aastast.
  • Kärla raamatukogu – Väljas on fondi kõige paksem, ilusam, suurem, väiksem, vanem, erikujulisem, kallim, autogrammiga raamat ja veel palju põnevat.
  • Orissaare raamatukoguNäitusel on kõige vanemad, haruldased ja autogrammidega raamatud on väljapanekuks seatud.
  • Sakla raamatukogu – Eksponeerime vanu kooliõpikuid alates 1922a ja Henno Jänese “Meie emakeel” Rootsi-Eesti õpperaamatute fondist 1943-1946, Kangakudumise õpetuse raamatut 1926, kõige vanemat laenutatavat teavikut”Saaremaa ja Muhu muinasjäänused” 1924, vanad raamat-kalendrid alates 1937.a. Näituse väljapanek Sakla külamuuseumis.
  • Valjala raamatukogu – Näitusel on Valjala raamatukogu eelkäija Noortühingu „Laine“ kogusse kuulunud raamatuid aastast 1898. Jurjevis välja antud raamat “Kodumaa kiriku ja hariduse lugu”. Kohalikule kogukonnale olulised “Valjala avalikuelu tegelased kuni suveni 1935.a” ja “Saaremaa praostkond sõnas ja pildis” aastast 1936. Redik Soar alias Karl Kideri foto aastast 1923 ja tema teos “Esimesilt päevilt”. Samuti kaks ajakirja: Põllumees 1925 ja Käsitööleht 1935.


TARTUMAA         

  • Aakre raamatukogu – Vanimad raamatud aastatest 1896-1951.
  • Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogu – Esitleme oma kogude kõige-kõige ilusamaid teoseid. Arhiivraamatukogu haruldusi, mida ei saa välja panna, eksponeerime “pärlite ajal” enda sotsiaalmeedias.
  • Elistvere raamatukogu – Pärlitena on väljas vanimad teosed aastatest 1913 – 1949 ja 1952 – 1956.
  • Elva Linnaraamatukogu – Näitusel saab näha kõige vanemaid, suuremaid, ja väiksemaid raamatud. Autogrammidega raamatud, nende hulgas  Fr. Tugalase 1966. aastal raamatukogule kingitud raamat „Marginaalia“. Esmatrükid: A.H. Tammsaare „Kõrboja peremees“ esmatrükk 1922, O. Lutsu „Pisuhänd“ 1913. Samuti on väljas raamatud, mis kuuluvad raamatukogu algusaastatesse 1923.
  • Järvselja raamatukogu – Näitusel on väga vanad raamatud, millest kõige vanem teos nimega “Eesti hobune”pärineb aastast 1887. Samuti on väljapanekul palju autogrammidega ja pühendustega raamatuid.
  • Kambja raamatukogu – Esimene raamatuassortii ehk väljapanek kõige sihvakamatest ja kiduramatest, kaalukamatest ja kõhnematest trükistest Kambja raamatukogus. Teine raamatuassortii ehk väljapanek omas ajas kõige suuremaid skandaale (elik skandaalset populaarsust) põhjustanud raamatutest (näiteks mitmed Heino Kiige teosed, “Lennujaam”, Oskar Lutsu “Talve”, Hando Runneli “Punaste õhtute purpur”, “Avameelselt abielust”, “Rusikad” jne).
  • Kuuste raamatukogu – Avariuulis on presenteeritud kogu vanimad teosed: A. Saal „Päris ja prii“ 1891 ja M. J. Eiseni „Kalevala“ lühieestindus 1891.
  • Koosa Raamatukogu-Peipsiääre Valla Keskraamatukogu ja tema harukogudNäitusel on väljas vanimad raamatud raamatukogus ja meie harukogudes, mis on alates aastast 1892 („Wene keele õppimise raamat“). Väiksemad raamatud meie kogus, millest kõige väiksem on 3 cm x 2,5 cm „Minu põhiõigused Euroopa liidus“ ja kõige suurem teos mõõtmetega 30 cm x 42 cm. Olulisel kohal on ka pärlid meie kogukonnale: J. Liivi „Mind ärge austage“ 1967 (trükitud 30 eksemplari), J. Liivi „Helin“ 1965. aastast ( D. Vaarandi autogrammiga trükitud 40 eksemplari). Raamat, mida pole kunagi loetud ehk lahtilõikamata trükipoognad ja veel raamatuid mis on meie piirkonnale olulised: M. Vallisoo itaalia keelde tõlgituna ja Kodavere murde raamatuid, eesotsas Kodavere uavitsaga.
  • Kõrveküla raamatukogu – miniraamatud raamatukogu fondist.
  • Külitse raamatukogu – Väljapaistvate raamatute TOP 10 ehk Külitse raamatukogu seda- või teistpidi kõige-kõige kogukamad raamatud.
  • Lohkva raamatukogu – Koduloolised esemed, näiteks vanad Luunja Tuletõrjeühingu mütsimärgid, dokumendid ja fotod Luunja Mõisa fotoalbumist.
  • Lähte Ühisraamatukogu – Kõige vanemad raamatud, aastast 1914; meiekandi kirjaniku Mait Metsanurga teoste esmatrükid; Lähte kooli õpilaste kohustuslik kirjandus 40-50-ndatest aastatest.
  • Nõo raamatukogu – Kokku on kogutud koduraamatukogude pärlid, mille hulgas on vanu raamatuid, piibleid ja palju muud põnevat.
  • Rannu raamatukogu – Välja tuuaksekõige kauem laenutuses olnud raamat, autogrammidega raamatud (külalisteraamat ka) ja vanad käsikirjad.
  • Rõngu raamatukogu – Näitamisele tulevad vanimad raamatud nagu näiteks „Mänguluba võib ainult autorilt saada“ (1911), „Kodanikuõpetus“ (1921) ja „Pomoloogia õpperaamat“ (1924). Samuti on väljas ka kõige suurem, kõige väiksem, koleidaima ja ilusaima kaanega, erilisema kujuga ja kõige paksem raamat.
  • Tabivere raamatukogu – Kogu pärlite hulgas saab näha Woldi Tuletõrjujate Seltsi templiga „Fausti” ning kogu kõige väiksemat raamatut (20x30mm ) „Minu põhiõigused Euroopa Liidus“.
  • Tartu Kõrgem Kunstikool Pallas raamatukogu – Näitus „Isiklikud pärlid. Margus Meinarti raamatukogu“. Teisel näitusel pannakse välja kogu kõige vanemaid, kõige suuremaid, kõige väiksemaid, kõige põnevama köitega, kõige huvitavamate illustratsioonidega, kõige erilisemaid ja oma looga raamatuid.
  • Tartu Linnaraamatukogu – Virtuaalnäitusel/ näitusel on vanimad raamatud kogus, nende hulgas ka mõni teos, mida Eestis mujal raamatukogudes ei leidugi, pühenduste ja eksliibristega raamatud ning Robert Becki kinkekogu aastast 1923. Lisaks kõige ootamatumad ja loomingulisemad mängud vormi, kuju ja materjaliga – meie ainus, lausa skulptuurse välimusega puitümbris, mitmed plekkümbrisega CD-d, hulgaliselt põnevate vormieksperimentidega CD-ümbriseid.
  • Tartu Ülikooli raamatukogu – Näitusele on pandud maailma esimesed teadusajakirjad „Philosophical Transactions“ ja „Journal des sçavans“. Samuti kõige vanem heliplaat (šellakplaat “Juudi jutt” aastast 1908), kõige iseäralikuma kujuga CD plaat (USA kujuga), mõned kõige iseäralikuma ümbrisega plaadid. Näha saab ka kogu kõige paksemat köide (Päevalehe 1921. a aastakäik poolnahkköites). Raamatukogul on ka aastaläbi virtuaalne väljapanek kaardikogu ja pisitrükiste kogu pärlitest.
  • Teedla raamatukogu – Pärlitena on väljas kõige vanemad raamatud kogus, milleks on „Vastne testament“ 1872. aastast, J. W. Jannsen „Kolm juttu“ 1922, O. Luts „Vaadeldes rändavaid pilvi“ 1932.
  • Võnnu raamatukogu – Võnnu „Lõokese“ seltsi raamatukogu raamatud (vanimad pärit 1880-test) ja teisi raamatukogu vanimad. Lisaks autogrammidega raamatud.
  • Ülenurme raamatukogu – Raamatukogus on näitusel väljas raamatukogus olevad kõige vanemad raamatud (1905-1940). Vanim raamat on aastast 1905 , milleks on E. Bornhöhe kirjatööde kogu. Lisaks veel  A. France “Jutud “(1914), Tolstoi, L. Ivan Iljitschi surm (1913), Swift, Jonathan Gulliveri reisid Lillipuudimaale ja Brobdingnaagi (1923), Luts, O. Karavan (1920), J. Kunder Kroonu onu (1920), Balzac, Eugenie Grandet (1928), J. Bojer Uus tempel (1937), E. Vilde Kui Anija mehed Tallinnas käisid (1940).


VALGAMAA

  • Riidaja raamatukogu – Väljapaneku pärliteks on kaks raamatut, kaks keelt, aga sama sisu. „Morsel Podrigel Das Stammhaus der Familie von Stryk in Livland/Estland 1562-1919-2003″ ja sama raamat eestikeelses tõlkes “Riidaja von Strykide perekonna põliskodu Liivi- ja Eestimaal 1562-1919-2003.”
  • Valga Keskraamatukogu – Kogude pärlid „Hoiame sidet olnuga“, kus on väljas vanad ja väärikad Valgamaa kodulooliste autorite raamatud. Näitus koosneb nii päris raamatutest kui ka seda täiendavast virtuaalsest näitusest.
  • Õru raamatukogu – Väljapanekul on vanim tõlkekirjandus, luulekogud, lasteraamatud. Samuti paksemad raamatud, suuremõõtmelised, õhemad raamatud ning autogrammidega teosed.


VILJANDIMAA

  • Abja raamatukogu Näitusel on kõige haruldasemad , vanemad, väärtuslikumad raamatud, nende hulgas „Pärnumaa tegelaste biograafiad“ 1937. aastast, kohalik ajaleht „Kommunaar“, „Noor Sulemees“, Abja Keskkooli õpilasalmanahh 1960. aastatest, „Varamu“ 1939. a ning pühendustega raamatud.
  • Karksi-Nuia raamatukogu – Väljas on kõige vanemad raamatud (alates 1875), kõige suurem, kõige väiksem teos ja palju muud.
  • Kõo raamatukogu – Näitusele toome kõige vanemad raamatud (nt annetusena saadud UUS TESTAMENT aastast 1825), uuemast kirjavarast kõige pisemad ja kõige suuremad teosed.
  • Leie raamatukogu – Näitusel on ajaleht Päewa pildid aastast 1924, ajaleht Sakala aastast 1945, „Aabits“ 1969, „Põllumehe käsiraamatu“ 1. ja 2. osa aastast 1926. Samuti väga vana Piibel, mille ilmumisaasta pole säilinud.
  • Mõisaküla raamatukogu – Näha saab kogu kõige suuremat, kõige väiksemat, kõige paksemaid ja pühendustega teoseid.
  • Suure-Jaani raamatukogu – Vanimad raamatud meie kogus alates aastast 1842 näitustelt „Eesti Kirjameeste Selts 150“ ja „Emakeelepäeva“ näituselt.
  • Viljandi kultuuriakadeemia raamatukogu – Raamatukogu blogis esitletakse kogu kõige suuremaid, väiksemaid, vanimaid ja põnevamaid teoseid.
  • Viljandi LinnaraamatukoguLugejatele on vaatamiseks välja pandud kõige suurem ja kõige väiksem raamat, erikujulised, mängulised ja salapärased raamatud. Eraldi näitusel on väljas ka lasteosakonna kõige-kõigemad teosed.
  • Viiratsi raamatukoguRaamatukogu paneb uudistamiseks välja oma kogude kõige suuremad, kõige väiksemad, kõige vanema, kõige paksemad jne raamatud.
  • Võhma Linnaraamatukogu – Näitusel on kogu kõige väiksemad-suuremad, vanimad jt silmapaistvamad raamatud.
  • Õisu raamatukogu – Väljapanekul on kõige vanemad, 19. sajandist pärit raamatud.


VÕRUMAA

  • Kääpa raamatukogu – Kõige vanemad, suuremad, väiksemad raamatud raamatukogu fondist ning meie raamatunäitus raamatukoguhoidja isiklikust muinasjuturaamatute kogust, mille vanimad eksemplarid on 19. saj lõpust.
  • Tsolgo raamatukogu – Kõige vanemad teosed, millest vanimad pärinevad aastast 1938. Samuti toome kogust välja oma kõige suuremad, paksemad ja ilusamad teosed.
  • Võru Gümnaasiumi raamatukogu – Näitus eriilmelistest raamatutest järgnevates kategooriates: suur, väike, paks, nunnu, autogrammiga, oma õpilaste kogu, veidra kujuga.
  • Võrumaa Keskraamatukogu – Väljas on vanim raamat meie kogus „Lieffländische Landesordnungen”, 1707 (alamsaksa keelne Liivimaa riigiseadused), vanim eestikeelne raamat meie kogus „Piibli Ramat” 1739, „Piibli Ramat“ 1854 (4. trükk); 1884 (10. trükk).